E-kaubandus on kauplemisviis, kus kaupleja pakub kaupu või teenuseid elektroonilises keskkonnas ja ka lepingud pakkuja ja kliendi vahel sõlmitakse elektroonilisel teel füüsiliselt üheaegselt samas kohas viibimata.

Dokumendi koostamisel on lähtutud järgmistes seadustes sätestatud nõuetest:

  • Võlaõigusseadus (VÕS)
  • Tarbijakaitseseadus (TKS)
  • Kaubandustegevuse seadus (KTS)
  • Reklaamiseadus
  • Tarbijakaitseameti (TKA) juhend e-poodidele

Juhend koosneb järgmistest osadest:

Vastavusnõuded e-poele

1. Ettevõtja registreering

E-kauplus ei pea olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR-is) jaekauplejana, väljaarvatud juhul, kui tegutsemis valdkond seda nõuab. (N: alkoholi ja tubaka toodete müüja või reisiettevõtjana tegutsedes).

2. Peamised nõuded mida e-kaubandusega tegelev ettevõtja peab järgima

E-kaupluse veebilehel peab olema selgelt leitav ja loetav vähemalt järgmine info:

  •  ettevõtte nimi, asukoht, e-posti aadress ja telefoninumber, kuhu probleemide puhul saab pöörduda; (KTS § 4 lg 1 p 11).
  • ostuprotsessi kirjeldus tarbija jaoks. (lepingu sõlmimise tehnilised etapid – VÕS § 62 1).
  • kaupade eest tasumise protsess
  • Müügitingimused peavad olema kirjeldatud selgelt, tarbijale üheselt arusaadavalt ja esitatud eesti keeles (TKS § 4 lg 4).
  • Lepingutingimused tuleb tarbijale esitada selliselt, et tal on võimalik neid salvestada ja taasesitada (VÕS § 62 1 lg 5).
  • kauba lõpphind, ühkuhind ja saatmiskulud; (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.04.2004 määrus nr 76).
  • tellimuse tühistamise ja toote tagastamise tingimused;
  • pretensiooni esitamise õiguse ja/või garantii tingimused;
  • kui kaua võtab aega kauba kohalejõudmine;
  • kes on vastutav tagastamiskulude kandmise eest;
  • reklamatsiooni esitamise vorm kodulehel;
  • millistel eesmärkidel töödeldakse klientide isikuandmeid ja kellele on e-kauplejal õigus andmeid edastada.
  • Seadusest tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on keelatud (VÕS § 62).
  • Igal e-poel peab olema määratud üks vastutav isik isikuandmete töötlemiseks

Müügihind on kaubaühiku või kaubakoguse eest tasutav lõpphind. Ühikuhind on aga kauba ühe kilogrammi, ühe liitri, ühe meetri, ühe ruutmeetri või ühe kuupmeetri lõpphind. Ühikuhinnaks võib olla ka tükihind, kui kaupa ei mõõdeta eelnimetatud ühikutes. Ühikuhinda ei pea avaldama kaubal, mille ühikuhind on samane müügihinnaga (nt 1 liitri suuruses pakendis šampooni müügil). Seega peab ühikuhinna avaldama müües näiteks 250ml suuruses pakendis hambapastat.

 

  • Müügiks pakutavat asja tuleb kirjeldada täpselt ja esitada kogu asja valikuks vajalik informatsioon arvestades seda, et kaupleja poolt esitatud teave on ainus, millele tuginedes tarbija ostuotsuse teeb.
  • Tooteinfo peab olema esitatud eesti keeles! Kui tarbija teeb vale valiku puuduliku informatsiooni tõttu, on tal õigus lepingust kuludeta taganeda ja nõuda kauplejalt kahjude hüvitamist.

3. E-kaupleja poolne teavitamine

Vastavalt võlaõigusseadusele tuleb tarbijale mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist teatavaks teha (VÕS § 54 lg 1). Näiteks tuua välja ostutingimuste all:

  • pakkuja nimi (ametlik ärinimi) ja aadress (ametlik toimiv aadress, kus ettevõtja posti kätte saab);
  • asja või teenuse põhitunnused;
  • lepingu jõustumise eeldatav aeg;
  • asja või teenuse hind, sealhulgas maksud ja muud hinna koostisosad ning nende suurus;
  • hinna sisse arvestamata posti- või veokulude ja maksude suurus ning põhitariifist suuremad postivõi sidevahendite kasutamise kulud;
  • asja või teenuse eest maksmise kord ning asja üleandmise või teenuse osutamise ja lepingu täitmise asjaolud;
  • tarbija 14-päevane lepingust taganemisõigus vastavalt VÕS §-le 56;
  • tähtaeg, mille jooksul pakkumine või pakutav hind kehtib;
  • lepingu minimaalne kestus, kui lepingut täidetakse teatud aja jooksul püsivalt või osadena;
  • kas pakkujal on õigus tellitu asemel anda üle muu asi või osutada muu teenus või jätta asi üle andmata või teenus osutamata;
  • asjaolu, et tarbija loetakse VÕS § 57 alusel taganenuks ka seotud tarbijakrediidilepingust, kui asi omandatakse või teenust saadakse krediidiga ning tarbija taganeb müügi või teenuse osutamise lepingust VÕS § 56 alusel.

Kliendi teavitamine

  • Kaupleja peab tellimuse saamist viivitamata elektrooniliselt kinnitama (VÕS § 62 1 lg 3).
  • Pakkuja peab andma tarbijale teavet taganemisõiguse tingimuste ja selle õiguse kasutamise üksikasjade kohta (VÕS § 55 lg 2 p 1).3
  • Alkoholimüüki on lubatud e-kaupluse kaudu teostada üksnes kauplust, müügisaali või toitlustusettevõtet vms omaval ettevõtjal ning müük e-kaupluses võib toimuda ainult samadel (kella)aegadel, kui on avatud tavakauplus/ettevõte (Alkoholiseaduse § 40 lg 1).
  • Alkohoolse joogi tarbijale üleandmine kohaleveoteenuse osutamisel on keelatud ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni (Alkoholiseadus § 41 lg 5).
  • E-kaupluse lepingute kohta käivaid sätteid ei kohaldata lepingutele, mis sõlmitakse:
  • ehitamiseks või kinnisasja võõrandamiseks, samuti asjaõiguse kohta kinnisasjale;
  • toiduainete, jookide või muude igapäevaseks tarbimiseks mõeldud asjade kohta, mida tuuakse tarbija elu- või töökohta sageli ja korrapäraselt;
  • veo-, majutus-, toitlustus- või meelelahutusteenuste kohta, kui pakkuja kohustub lepingut sõlmides osutama teenuse teatud tähtpäevaks või teatud tähtaja jooksul;

4. Lepingu täitmine

  • Pakkuja peab tellimuse täitma hiljemalt 30 päeva jooksul, kui lepinguga ei ole kokku lepitud teisiti (VÕS § 59 lg 1).
  • Kui pakkuja ei suuda lepingut täita, peab ta sellest tarbijat teavitama ja tagastama tarbijale tema poolt tasutu viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul teate saatmisest (VÕS § 59 lg 2).
  • Eelneva kokkuleppe korral võib kaupleja tarbijale tellitu asemel üle anda ka muu vähemalt sama kvaliteedi ja hinnaga asja või osutada sama hinna ja kvaliteediga teenuse. Kui aga tarbija asendatud kauba tagastab, kannab kõik tagastamisega seotud kulud kaupleja (VÕS § 59 lg 3).

5. Lepingust taganemise õigus ja raha tagastamine

  • Tarbijal on õigus e-kaubanduses sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul. Asja ostmise puhul algab tähtaeg asja üleandmisest tarbijale. Teenuse puhul aga algab taganemistähtaeg lepingu sõlmimisest, kui kaupleja on tarbijale esitanud kogu nõutud informatsiooni (VÕS § 56 lg 1).
  • 14-päevast taganemisõigust võib tarbija kasutada põhjust avaldamata. Seega ei või kaupleja nõuda põhjuse avaldamist, põhjendamist võib üksnes soovitada (VÕS § 194 lg 2).
  • 14-päevase taganemistähtaja järgimiseks piisab asja või taganemisavalduse saatmisest kauplejale tähtaja jooksul (VÕS § 194 lg 2).
  • Kui kaupleja ei teavita tarbijat 14-päevasest taganemisõigusest või on jätnud enne lepingu sõlmimist edastamata muud olulist teavet, on tarbijal õigus taganeda lepingust 3 kuu jooksul. 3-kuuline tähtaeg algab müügilepingu puhul asja üleandmisest, teenuse osutamise lepingu puhul aga lepingu sõlmimisest (VÕS § 56 lg 2).4
  • Kui kaupleja tarbijat taganemisõigusest ei teavitanud aga tarbija siiski lepingust taganeb, vastutab ta asja kahjustamise eest üksnes juhul kui ta on asja kahjustanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 194 lg 5).
  • Kui tarbija lepingust taganeb, tuleb talle tema poolt tasutu (sh postikulu) tagastada viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul taganemisteate jõudmisest pakkujani (VÕS § 56 lg 3).
  • Asja tagastamisega seotud kulude osas võivad osapooled lepingus kokku leppida, et tarbija kannab tagastamise tavalised kuludest kuni 10 euro ulatuses (VÕS § 194 lg 4).
  • NB! Kui tarbija taganeb lepingust 14 päeva jooksul kauba kättesaamisest, võib tarbija kanda jätta ainult tagastamisega seotud postikulud ja mitte kauba tarbijale kättetoimetamisega seotud postikulud.
  • Tarbija peab lepingust taganemisel kauplejalt saadu tagastama samuti viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul (VÕS § 56 lg 3).
  • Kui tagastamisele kuuluv asi ei vasta tellitule (vale või defektiga toode), peab tagastamiskulud tasuma igal juhul kaupleja (VÕS § 194 lg 4).
  • Igasugune lepingutingimus, mis raskendab taganemisõiguse kasutamist võrreldes võlaõigusseaduses sätestatuga, on tühine. Eelkõige on tühised kokkulepped, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega. VÕS § 194 sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 194 lg 3, 9).
  • Tarbija võib 14-päeva jooksul taganemisõigust kasutada ka juhul, kui ta on asja kasutanud, kui lepingutingimustes ei ole sätestatud teisiti.
  • Tarbijalt ei või tagastamisele kuuluva asja korral nõuda kohasest kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise hüvitamist ega saadud viljade ja muu kasu väljaandmist (VÕS § 194 lg 6 1). Asja väärtuse vähenemise võrra võib tagastatavat summat vähendada üksnes juhul kui väärtuse vähenemine ei ole tekkinud korrapärase kasutamise tulemusel (VÕS § 189 lg 4).
  • Kasutatud asja tagastamisel peab alati järgima ka mõistlikkuse põhimõtet. Teatud kaupade puhul on asja kasutamine vältimatu, et aru saada asja sobivusest. Enamasti asja kasutamine/proovimine asja väärtus ei vähenda ja välimust ei riku. Näiteks on Tarbijakaitseamet seisukohal, et e-kauplusest ostetud teleri võib tarbija sisse lülitada, et vaadata teleri pildi sobivust. Sellisel juhul peab tarbija saama taganemisõigust kasutada ka juhul kui tellimistingimustes oli kasutatud asja tagastamine keelatud. Teleri väärtus sisse lülitamisega ei vähene.
  • Tarbijale tuleb kindlasti lepingutingimustes meelde tuletada, et taganemisõiguse kasutamiseks peab ta tootepakendi avama ettevaatlikult seda kahjustamata. Sealjuures tuleb kauplejal arvestada asjaoluga, et pakend peab olema avatav. Kui seda ei saa lõhkumata/rikkumata avada, ei vastuta tarbija rikutud pakendi eest.
  • 14-päevane taganemisõigus ei kehti kauba puhul (VÕS § 53 lg 4):
  1. mis on valmistatud tellija isiklikke vajadusi arvestades või tellija esitatud tingimuste kohaselt (nt tarbija mõõtude järgi);
  2. mis on kiiresti riknev;
  3. mille kasutamistähtaeg on möödunud;
  4. perioodiliselt ilmuvate trükiste puhul (nt ajakirjad, ajalehed);
  5. audio- ja videosalvestustele, arvutitarkvarale, juhul kui tarbija on ümbrise avanud;
  6. asjadele, mida oma olemuse tõttu ei saa tagastada. Nii näiteks on aktsepteeritud tingimus,
  7. et tagastada ei saa pakendist välja võetud aluspesu, avatud pakendiga kosmeetikat, parfüüme;
  8. kihlveo- või loteriiteenuse puhul;
  9. enampakkumisel;
  10. reisi ja pagasi kindlustamiseks või muudele sarnastele lühiajalistele kindlustuslepingutele kestusega alla ühe kuu;
  11. finantsteenuse osutamiseks, mille hind muutub rahaturul taganemistähtaja jooksul
  12. pakkujast olenemata, sealhulgas lepingutele, mille esemeks on teenused, mis on seotud
  13. välisvaluutaga või väärtpaberituru seaduse §-s 2 nimetatud väärtpaberitega.
  •  Kui tarbija ei saa asja tagastada kasutades 14-päevast taganemisõigust (näiteks tähtaeg on möödas või ei saa asja olemuse tõttu selle tähtaja jooksul tagastada), on tal õigus esitada kauplejale pretensioon, kui asjal on ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus (puudus).
  • Näiteks, kui selgub, et kaupleja ei ole saatnud tema poolt tellitud toodet või toode ei vasta e-kaupluses olnud kirjeldusele või kui tootel ilmneb viga, ei pea asja tagastama 14-päeva jooksul vaid tarbija võib kasutada ka seadusest tulenevat pretensiooni esitamise õigust (VÕS § 218 lg 2).

6. Pretensiooni esitamine

  • E-kaubanduses sõlmitavale lepingule kehtivad kõik tavalepingule kehtivad nõuded, kui ekaupluse erisustest ei tulene teisiti.
  • Nii kehtib e-kaubanduses ostetud kauba puhul müüja kohustus vastutada asjal ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuse eest kahe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest (VÕS § 218 lg 2).
  • Asja puuduse ilmnemisel peab tarbija hiljemalt kahe kuu jooksul sellest müüjat teavitama ehk esitama pretensiooni (VÕS § 220 lg 1).
  • Tarbija võib kaebuse esitada mistahes vormis. Soovitada võiks aga tarbijal esitada kohe kirjalik (kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis) kaebus (TKS § 19 lg 1).
  • Kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-post) kaebuses tuleb märkida:
  1. tarbija nimi ja kontaktandmed;
  2. kaebuse esitamise kuupäev;
  3. kauba või teenuse puudus;
  4. kauplejale esitatav nõue
  5. viidata tuleb tehingu sooritamist või garantiid tõendavale dokumendile või lisada selle koopia
  6. kaebusele (TKS § 19 lg 3, 4).
  • Kaupleja peab tarbija kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kaebuse vastuvõtmist samas vormis kinnitama (TKS § 19 lg 5).
  • Kauplejal on tarbijakaitseseadusest tulenev kohustus vastata tarbija kirjalikule või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kaebusele 15 päeva jooksul (TKS § 19 lg 6).
  • Kui kauplejal ei ole võimalik 15 päeva jooksul tarbija kaebusele vastata, peab ta kirjalikult sellest tarbijat teavitama, viivitust põhjendama ja määrama uue mõistliku tähtaja vastamiseks (TKS § 19 lg 6).
  • Kui kaupleja jätab tarbija pretensiooni rahuldamata või osaliselt rahuldamata, peab ta seda tarbijale kirjalikult põhjendama (TKS § 19 lg 7).6
  • Kui kaupleja ei täida oma lubadust tähtaja jooksul kaebust lahendada, loetakse, et ta on keeldunud kaebuse lahendamisest (TKS § 19 lg 8).

7. Müügi garantii

  • Mõistet „garantii“ või „müügigarantii“ tuleb kasutada õiges tähenduses. Garantii ei ole VÕS § 218 lg 2 järgi tarbijale antud pretensioonide esitamise õigus!
  • Garantii on müüja vabatahtlik lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund (VÕS § 230 lg 1).
  • Hoolimata garantii olemasolust vastutab müüja vastavalt VÕS §-le 218 lg 2 tarbijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale (pretensiooni esitamise õigus).
  • Keelatud on kasutada kauba pakkumisel mistahes vormis sõna “garantii” või muud samatähenduslikku sõna, kui selle tähendus ei vasta VÕS §-des 230-231 müügigarantii kohta sätestatule (TKS § 10).
  • Juhul, kui kaupleja ei soovi tarbijale anda garantiiga seadusest soodsamaid õigusi, soovitame tingimustes lihtsalt kirjeldada tarbija seadusest tulenevat 2-aastast pretensiooni esitamise õigust.
  • Juhul, kui siiski soovitakse anda müüdavatele toodetele täiendavat garantiid, peavad olema esitatud korrektsed garantiitingimused, mis kajastatud VÕS §-st 231 tulenevad nõuded müügigarantii sisu ja tarbija õiguste kohta.

8. Heade kaubandustavade järgimine

  • Tarbijakaitseseadus §12-12 5
  • Kauplemisvõte on kaupleja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitlusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale (TKS § 12 lg1).
  • Kauba või teenuse pakkumine ja müük või muul viisil turustamine tarbijale peab toimuma häid kaubandustavasid arvestades ning tarbija suhtes ausalt (TKS § 12 1 lg 1).
  • Kauplemisvõte on ebaaus kui see on vastuolus kaupleja ametialase hoolsuse nõuetega ja moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt keskmise tarbija majanduskäitumist (TKS § 12 2 lg)
  • Näiteks: Kauba pakkumisel lubab kaupleja tarbijale, et kõik kaubaga seonduvad tarbija kaebused lahendatakse kiiresti. Pärast kauba müümist tarbijale aga keeldub kaupleja tarbijaga suhtlemast kui midagi on läinud halvasti. Kaupleja selline tegevus on otseselt seotud kauba pakkumise ja müügiga ning on käsitletav kauplemisvõttena. Enne tehingu tegemist loodi tarbijale mulje, et ka müügijärgselt tegeletakse kauba juures ilmneda võivate probleemidega, mida aga tegelikult ei tehtud. On tõenäoline, et kauplejapoolne lubadus julgustas tarbijat ostu sooritama ning vastasel juhul ei oleks tarbija seda teinud.
  • Kauplemisvõte on eksitav kui esitatud teave on ebaõige või faktiliselt õige teave on esitatud viisil, mis eksitab või tõenäoliselt eksitab keskmist tarbijat TKS § 12 3 lg 2) 7
  • Oluline teave jäetakse esitamata või esitatakse ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult, ebaõigel ajal ja selle tulemusena mõlemal juhul keskmine tarbija teeb või tõenäoliselt teeb tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud (TKS § 12 3 lg 6).
  • Näiteks: kaupleja pakub ja müüb erinevaid valgusteid. Tarbija ostab öölambi ja kui lambis kasutatav elektripirn läbi põleb, selgub, et selliseid elektripirne riigis ei turustata. Tarbijale jäeti esitamata talle vajalik teave seoses varuosadega ja selle tulemusena tegi tarbija ostu, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Tegemist jällegi eksitava kauplemisvõttega, kuna tarbijale jäeti vajalik teave esitamata ja tarbija tegi seetõttu tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud.
  • Ostukutse kauba või teenuse ostmiseks kindlaksmääratud hinnaga, kui kaupleja jätab seejuures avaldamata oma põhjendatud kahtluse, et ta ei ole suuteline sellise hinnaga neid kaupu või teenuseid või nendega võrdväärseid kaupu või teenuseid tarnimiseks pakkuma või korraldama nende tarnimist teise kaupleja poolt ajavahemikus ja kogustes, mis on mõistlikud seda kaupa või teenust, selle reklaamimise ulatust ja pakutud hinda arvestades (peibutusreklaam) (TKS §12 3 lg 8).
  • Näiteks: Kaupleja levitab reklaam-bännerit, mis pakub eriti soodsa hinnaga – 5 € – kingi. Kui tarbija läheb e-kauplusesse kingi ostma, siis selgub, et olid vaid üksikud kingapaarid, mis kohe ära müüdi. Kaupleja ei omanud piisavat kaubavaru ega teavitanud kauba olemasolevast kogusest, arvestades reklaami ulatust ja pakutud hinda.
  • Õigusaktidega antud õiguste esitamine kaupleja pakkumise eripärana (TKS § 12 3 lg 8).
  • Näiteks: On-line kaupluse veebilehel reklaamitakse videokaameraid ja selle juures on järgmine teave „Ostes meilt videokaamera võimaldame sul sellega tutvuda 14 päeva jooksul ja kui toode ei meeldi, saad raha tagasi.” Sellise teabe esitamisega luuakse tarbijale mulje, et tegemist on kaupleja pakkumise eripäraga, aga tegelikult on tegemist tarbija seadusest tuleneva õigusega. Siinjuures on oluline, kuidas sellist teavet edasi antakse. Alati keelatud agressiivne auplemisvõte – järjekindlate ja soovimatute pakkumiste tegemine telefoni, faksi, e-posti või muu sidevahendi abil (TKS §12 5 lg 4).
  • Palumata reklaami ei või saata tarbija e-posti aadressile, kui ta ei ole selleks oma kirjalikku nõusolekut andnud, isegi mitte siis, kui tarbija on ostnud e-kauplusest. Tarbija peab olema andnud teadliku nõusoleku, et ta soovib saada ettevõtjalt e-posti vahendusel reklaami (VÕS § 60).
  • Tarbijal peab olema igal ajal võimalik loobuda kaupleja poolt e-postile saadetavatest pakkumistest ja uudiskirjadest.

9. Elektroonilise pakkumise edastamine

E-pood peab elektrooniliselt edastatud pakkumistest kinni pidama, vähemalt pakkumisel toodud kehtiva kuupäevani.

10. Isikuandmete kaitse

Lepingutingimustes tuleb esitada info isikuandmete töötlemise eesmärkide, töödeldavate isikuandmete koosseisu, isikuandmete töötlemise korra ja viisi ning isikuandmete kolmandatele isikutele edastamise lubamise kohta (Isikuandmete kaitse seadus § 7 lg 2).

11. Protsessid: ostujuhtimine

  • Ostuprotsess, selle efektiivsus ja tingimused e-poele;
  • Välismaiste tarnijate osakaal;
  • Peamised mitte EU riigid kust kaupasid ostetakse ja nende osakaal kogu ostudest;
  • Millised on tarneajad ettemaksete puhul;
  • Tarnijate “must nimekiri”, tarnijad kes ei täida kohustust;
  • Kui tihti on tarnijad hilinenud kaupade tarnega;

 

 

12. Protsessid: finantsjuhtimine

  • Ettevõte ei pea olema registreeritud MTR-is vastavasse tegevusalasse, kui puudub seadusest tulenev kohustus.
  • Ettevõtte aastaaruanded peavad olema esitatud õigeaegselt, vastavalt seadusandluses
  • Ettevõttel ei tohi olla maksuvõlgnevusi
  • Ettevõttel ei tohi olla kehtivaid võlgnevusi Krediidiinfos
  • Kaupade tagastamine 15 päeva
  • Tagastatud tellimuste eest raha tagasikandmine 24h jooksul, kui kaubad on üleantud kliendipoolt
  • Klientide tarnimata tellimuste ulatuses peavad ettevõttel igal hetkel olema finantsvahendid, vastasel juhul peaks koheselt teavitama ostukaitset

13. Protsessid: tarnejuhtimine

  • Tavatellimuse täitmise protsessi lühike kirjeldus
  • Lubatud tarneaeg ning reaalne keskmine tarneaeg.
  • Kaupade tarnimisviis.
  • Kaupade tagastamise protsent 14 päeva jooksul Teie E-poes.
  • Info kliendirahulolu uuringute kohta.
  • Info klientide rahulolu kohta Teie E-poega.